Juba hommikul ärgates oli tunne, et täna on SEE päev. Kamad olid juba eile kõik autosse loobitud, et ei peaks ennast tähtsal sõidupäeval liigselt väsitama.
Rannas WSW 12-14 m/s, laine ees 1-2 m, taga umbes 3 m. Ilusad kollid, mis veeresid aeglaselt nagu Tige MPV. Lohemehed ka kõik Pärnus võistlustel.
Esimese triibuga panin kohe kosmosesse
ja sealt ka kohe puhas back. Super! Kuna maandumine oli nii puhas, sain kohe järgmisest liinist uuesti täiega hüpata. Mõtlesin, et tõmbaks nüüd ettepoole ka selle killeri ära. Lasin enne äratõuget kergelt allatuult, et hoog ikka korralik oleks, täiega lainesse, üles... kerge viivitus, käsi poomil tahapoole ja tõmme. Oh sa raisk, kus siis sai nalja! Olin selle viivitusega jõudnud ikka päris kõrgele tõusta ja kuna ma kergelt nagu kartsin ka, siis panin silmad kinni pöörlemise ajaks. Tundsin, kuidas kõik pöörles ja aimasin, et vist läks juba üle. No hoidsin siis igaks juhuks veel natuke! Kuskilt kostis kõrvu jube huilgamine. Maandusi hullu pauguga vette ja oh seda imet.. jalgadele! Toppeltloop nagu niuhti tehtud. Tsainikud, kes kõik mu soorituse ajal huilgasid, olid kamad vaimustusest ära visanud ja vehkisid nüüd vees kahte sõrme nagu segased. Siis äkki käis jube raksatus! Mõtlesin, et no mida värki? Ma juba ammu vees ju, et mis see enam raksuda saab? Enne kui üldse midagi teha jõudsin kostis aga juba järgmine pauk.. See oli nii kõva, et ärksin üles ja panin akna kinni. Väljas müristas ja lõi välku.. kell oli 4 öösel. P&#se, jälle hea uni rikutud!